Logi sisse

PERSOON: MARTIN PLASER

6. jaanuar 2017

Räägi, kuidas juhtus see, et noorest maadlejast sai ühel hetkel missioonisõdur, siis aga kirjanik ja pereisa ning lõpuks tulihingeline Eesti maadluse edendaja, kes näiteks vabal ajal kirjutab luuletusi?

 

Elule vaatan tihti läbi praktilise loogikaprisma. Õppisin kokaks, et oleks tööd ka sõjaajal. Lapsevanemaks saamine on loomulik osa elust. Täna on see staatus andnud motivatsiooni mitmeteks uuteks väljakutseteks.

 

Missioonisõduriks sain teadmisega, et see on põnev, vajalik ja muudab palju. Peale sõjaväe-elu, oli loomulikuks jätkuks turvatemaatika, julgeolekukonsultatsioonid, turvanõustamine ja situatsioonianalüüside koostamine igal pool maailmas. See oli väsitav. See oli tüütav. Palju probleeme ja kaugeid maid, tahtsin olla rohkem kodus, lastega. Kahjuks ei osanud sellele leida lahendust.

 

Kui täna 11 aastane poeg Rainer alustas viieselt maadlusega, oli tal tihti trennis pause, ise reisisin ja ei jõudnud viia. Siis otsisin lahendust, tekkis idee leida kodule lähemale trennisaal. Kuna selleks sobivat maadlusklubi Tallinna kesklinnas ei olnud, tuli see ise rajada. Ühel hetkel sain ilmutuse, mis viib seni edasi. Väikse maadlusklubi lapsevanemast sain suure maadlusklubi rajajaks. Soovist hoida kokku aega ja raha, kulutasin mõlemat kordades rohkem, aga teadsin, et minusuguseid lapsevanemaid on veel. Toona elasime Lasnamäel üürikorteris ja Kesklinnast töölt  Rainerile lasteaeda järgi, siis sõit Nõmmele, lihtsalt polnud seda 1.5 tundi aega, ega polnud soovi kulutada nii palju kütusele. Kui mina 14 aastasena alustasin maadlusega, sain seda teha tasuta. Tänaseks on maailm palju muutunud. Tasuta asju jääb vähemaks. Sellest hoolimata olen endale tõotanud, et Korrus3 maadlusklubis ei jää kellelgi treenimata raha pärast. On palju olukordi, kus annab rahamurele leida koos lahendusi, klubi ja treenijat väärtustaval moel. Kahjuks on neid, kes kuritarvitavad seda headust…

 

Fotod: Lilian Merila

 

Oled elanud väga huvitavat elu. Kas kõik seiklused on olnud planeeritud, või on lihtsalt juhus need su teele toonud?

 

On ka plaanipäraseid seiklusi. Mõni juhtum osutub hiljem tõeliseks seikluspärliks, mõni häbilooks. Peab ise teadma oma soove. Juhusel on palju teha meie eludes. Aga peame ise uuteks võimalusteks olema avatud ning valmis neid võtma vastu, oodata õiget hetke. Alati on vale aeg või õige hetk, tark leiab mõlema jaoks variandid tegutsemiseks.

 

Mis seisus on hetkel Eesti mees? Kus suunas me liigume?

 

Eesti mehe seis on sitt, üle maailma on mehe seis sitt. Aga see on olnud nii kogu aeg. Meist teeb mehe naine. Kuna naised on järjest mehemad, jõuame peatselt võrdõiguslikku paradiisi- pooled naistest on mehed, ja vastupidi. Selleks, et mehest kasvaks mees, on suur roll isal, emal ja sugulastel. Soorollidee vajalikkusest ja jaotusest on anektoote. Meheks kujunemisest on teooriaid. Lahutada bioloogilist ja kultuurilist on võimatu. Mees on järjest vähem finants ja roll vähem füüsiline. Mees muutub vaimseks väärtuseks. Hea mehe atribuudid on kallid. Hea mehe tunneb ära, teda kirjeldada on raske. Head meest on raske leida, isegi siis kui ta on olemas. Ja aru saadakse kui ta on läinud…

 

Tõsisemalt, sportimine, mis täna minu valdkond nr.1, on samas meeste jaoks üha paremal järjel. Statistika on aeglase kursiga, aga üles. Klubi areneb just uute, varem sporti mitteharrastanud inimeste liitumisega. Palju on noori isasid, kes avastavad enda jaoks maadlusspordi tänu soovile anda oma lastele mitmekülgne treeningalgus. Maadlus on müramine, mis sobib esimeseks trenniks sporditeel. Sisuliselt esimesest eluaastast. Trenni jõuab iga aasta ka nooremaid kui aastased.

 

Mis teeb mehest mehe?

 

Naine.

 

Kustkohast ammutad oma energia? Tundub, et oled 24 tundi päevas maadluse ja selle edendamise sees. Kas vahest ka tunned, et aitab-tahaks millegi muuga tegeleda.

 

Ma tegelen sellega, millega tahan. Kui teen midagi, siis nii hästi kui oskan. Kui ei oska piisavalt hästi, õpin juurde. Ja kui enam ei taha, siis ei tee. Olen käinud EAS alustavate ettevõtjate koolitusel, läbinud kuni 5. Kategooria treenerikutse teooriakoolitused, klubi juhtimiseks õppinid spordikorraldust, käinud kümnetel kursustel täiendõppel. Energiat selleks annavad lapsed ja armastus. Ka kõige mustematel hetkedel on laste siirus ning rõõm spordist, sära isaga koos tegemisest, tuhin uudsest ja väljakutsuvast suurimaks valguseallikaks ja kindlaimaks päästeliiniks.

 

Olen oma päevakava juba 4 aastat hoidnud lihtsa. 4 tundi klubi ettevalmistavad tegevused, 12 tundi treeneritööd ja 4 tundi kontoritööd peale koju jõudmist. Unne tihti liiga hilja. Ma ei tea kaua ma jaksan, see ei ole öeldud enese upitamiseks või kiitmiseks.

 

Paljud on küsinud: kaua jaksan? Ma ei tea. Olen põhjamuda korra juba kraapinud. Kahjud hindamisel. Aga tulin välja sellest. Ei tea kuidas läheb järgmine kord. 2015 suutsin ületreeningu, töökoormuse, treenerikutse õppimise ja mitme MTÜ ning ettevõtte majandamise tulemusel kehalise krahhini, kahjuks ka vaimse. Suvine treeninglaager juunis andis energiat tagasi. Aga puhkust ja vaheldust polnud piisavalt. 2016 suvi oli puhkamise aeg, puhkasin eduga. Seda põhja enam kogeda ei taha. Ega ei soovita kellelegi.

 

Eduloos on lihtne edasi minna, kaotustest ja raskustest raske leida tuge. Rasketel aegadel on näha tõelised toetajad. Tuleb üllatusi, tuleb neid kellest poleks seda uskunud, et kaasa ei aita. Murdumine on vaikselt valus. Paindumine muserdavalt alandav.  Enesehaletsus edasi ei vii, aga see on magus. Magus rikub hambaid rohkem kui reaalsuselt laks vastu hambaid. Tänan neid, kes mõistavad. Olen saanud toetust inimestelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt. Tunnustus on osa rõõmust.

 

Fotod: Lilian Merila

 

Sinu (m)eeskujud?

Eeskujudega on nii, et kombineerin endale sobivad tõed. Täiuslikkust ei ole olemas. Mõni näitab head juhiomadust, teine isarolli saladusi, kolmandalt õpin koostööd, diplomaatiat ja kompromisside keerukust. Ma ei ole lihtne, tihti jonnakas ja kiuslik. Võin olla ka pahatahtlik ja pikalt vaenul. Harva otsin lepitust. Isegi kui mu elu sellest sõltuks, võin jääda pigem jonnima. Mõnikord on mu põhimõttekindlus ainuke, mida ei vallutata. Kaldun leidma lahendusi olukordadele, kus on vaja alternatiivseid lahendusi. Kõik elud on kordumatud. Mul on olnud õnne kohtuda meestega, kes on kaasa aidanud maailma saatusele. Olen olnud samas rollis, mõnikord heas, teinekord halvas.

 

Tegeled palju ka lastega ja teed kõik, et nad õpiksid sporditegemist juba varajases nooruses armastama. Kuidas muutus su enda elu, kui said isaks?

 

On palju, millest tahaksin rääkida. Mõndagi sellist, mida veel varjan või häbenen. Emotsioonide endast andmine on raske. Isaks saada on keeruline. Trennis on kümneid juhuseid, mil mõni laps ütleb mulle kogemata õpetaja, ema, emme, onu treener, treener, aga üliharva issi, isa. See tundub olevat sügav probleem. Kus on isad, kus on eeskujulikud isad? Mul isast mälestusi vähe, eeskuju jäi poolikuks, minu poole paistis tihti ka halvem pool. Suurim õnn isana tabab siis kui mõistad ja näed lapse kasvamist. Mul on olnud rõõmu näha mitme lapse kasvamist. Klubi annab võimaluse kaasa elada sadade laste sirgumisele. Olla ise osaks kümnete perede elu igapäevasele ja kujundada neid väärtusi. Ma ei ole täiuslik. Komistan ja kukun. Mõnikord olen väsinud ja vajan abi. Loodan, et minu õnnestumiste ja ebaõnne mõõdupuu skaalal ilutsevad need numbrid, mida mäletavad elust minuga mu enda lapsed ja võimalusel ka klubis treeningutel osalejad.

 

Üks mõte, mis hoiab sind iga päev tegutsemas ja teravana.

 

Tahan, et mu lastel oleks tulevik, mis elamist väärt. Korrus3 maadluskeskus ja maadlusklubide võrgustik on võimalus paranda meeste suhtlust oma lastega. Käiakse koos lastega trennis, käiakse perega. Varasemast elust, turvamehe ja kaitseväe aegadest, on jäänud liiga palju eemalolekuid ja soovin seda kuidagi teha tagasi. Korrus3 on mul ainus võimalus olla tööl koos oma lastega. Olla neile isa. Hetkel muudmoodi ma ei saa, ega oska.

Lisa kommentaar

    “Meist teeb mehe naine. Kuna naised on järjest mehemad, jõuame peatselt võrdõiguslikku paradiisi- pooled naistest on mehed, ja vastupidi”
    Meestel on aeg vaadata peeglisse ja igas asjas mitte süüdistada naisi. Aga samas, nüüd tekib järjest rohkem ka naisi, feministe, kes süüdistavad mehi. Vördsus hakkab töepoolest pead töstma. Mitte ainult mehed ei süüdista naisi, vaid naised hakkavad ka mehi süüdistama.