#peabproovima: HARJUTUST ALGA

4. aprill 2017

Füsioterapeut
Harjutused
Harjutused
Füsioterapeut
Harjutused
Ujumine
Harjutused
Lõikus
Harjutused…

 

Kui eelnenud ridu tähelepanelikult lugeda, siis paistab välja, et harjutustel on täita selles etenduses vaata, et peaosa. Tegelikult niimoodi ongi. Kogu pingutus ja aeg, mis võtta ennem lõikust, et pühenduda ülesannetele, rattale ning basseinile on peale lõikust kõva valuuta. Oluline on taastada jala liikuvus ja painduvus. Lihased ümber põlve annavad üsna kiiresti alla ning nende jõudluse taastamine on suur väljakutse. See protsess võtab aega kuid. Seega kõik, mis teha ennem lõikust, tasub ennast ära hiljem.

 

 

Loomulikult on see üks meeletult raske koht, hakata põhimõtteliselt nullist uuesti käima õppima. Stressitase ning emotsioon on mõlemad vastassuunas punases. Kui köögist klaasi veega ise tuppa tulla ei saa, võib see ka tugevama närvikavaga mehe maha võtta. Aga sellest tuleb üle olla. Positiivne emotsioon hakkab tasapisi tagasi hiilima, kui on märgata esimesi väikeseid, kuid seda olulisemaid edusamme. Selle nimel töötamegi. Töötame, et jõuda paremale tasemele kui ennem.

 

Parafraseerides dr Kaspar Rõivassepa sõnu, siis korralik taastusravi on 50% kogu protsessi õnnestumisest. Seega siin pole võimalik minna lihtsama vastupanu teed.

 

Reklaam

 

Käetugedest loobusin 29. detsembril, peale arsti visiiti. Esimesi samme ilma kõrvalise abita teha oli paras katsumus. Tunne oli kuidagi ebalev ja väike hirm oli kuklas, et kui need sidemed on katki, siis kuidas need sammud peaksid ikka hakkama tulema. See jalg ju ei saa koos püsida. Pigem on see problem psüholoogiline, millest tuleb jõuga üle olla.

 

Esimesed kolm nädalat olid peamiselt venitus ja kergemad jõuharjutused, mille raskuseks oli jalg ise. Sealt edasi juba ratas ja võimaluste piires ka bassein. Füsioterapeudiga panime paika graafiku ja ülesanded ning võtsime eesmärgiks, et 14. veebruariks, mis oli minu põlve lõikuse päev, peaksin suutma käia ilma igasuguse nähtava ning tuntava defekti või lonkamiseta. Teisisõnu minu kõnnak peaks olema sama, mis ennem traumat.

 

 

Ausalt öeldes, ei olnud see kõige raskem eesmärk, kuid samas sundis igapäevaselt pühenduma vähemalt tunnikese. Kõige raskem oligi võtta see aeg. Etteruttavalt võin öelda, et selle eesmärgi ma ka saavutasin. Nagu paljudel teistelgi puhkudel, kuid eriti just siin tuleb liikuda eesmärgi poole samm-sammult ning ülesandeid võtta mõistlikult ja ruttamata. Rutiinil on tähtis roll, et sundida ennast kokkuvõtma ja teha ühtede ja samade harjutuste lõputuid kordusi, ikka ja jälle, uuesti ja uuesti. Raul Rebane on öelnud, et kettaheitel on klaverimänguga rohkem ühist, kui näiteks korvpalliga. Miks? Sellepärast, et nii kettaheide, kui klaverimäng on ühe ja sama rutiini lõputu kordamine. Korvpall on seevastu meeskonna ja emotsiooni mäng.

 

Et rutiini taluda, peab olema piisavalt tahet ja sihikindlust. Seda on vaja ka siin, et liiga lihtsalt ja ruttu alla ei annaks ning endale ei valetaks, et juba on päris hästi. Pahatihti saabki just see uuesti saatuslikuks. Liiga kiiresti etteantud harjutustest loobumine või juba väikese edu korral käega löömine.

 

14. veebruari hommikul astusin Viimsis polikliinikusse vahetusriieded ühes ja käetoed teises käes.

Lisa kommentaar