Logi sisse

JESPER PARVE: SEPP, KUS SU MUNAD ON?

Jesper Parve19. jaanuar 2017

Postitatud Meesolen poolt

 

Eile. Lõunarestorani uksest astub enne mind sisse lipsu ja pintsakuga keskealine mees, kaasas kümmekond aastat noorem naisterahvas. Töökaaslane. Või armuke. Sammun neist natuke tagapool letini. Olen ise kodu juures kiiret lõunat söömas –  kaabu peas, kulunud jope seljas, dressid jalas ja pikk habe ees. Nagu oleks siitsamast parklast lund rookimast tulnud. Mees hakkab kohvi tellima. Noor näitsik pöörab korraks ümber, vaatab mulle silma ja naeratab. Mees märkab seda. Kaks kohvi lähevad maksma ligi 7 eurot. Mees maksab kümnekaga, vaatab mulle otsa ja ütleb kõval häälel kassasse – las jääb. Ja oma kujutelmas vajutab mind pead pidi WC-potti. Kui järjekord minuni jõuab, on minu arve 4.90. Annan viieka, muie kisub suule, kui ütlen, las jääb. Noor näitsik ja kassapidaja ei suuda naeru pidada. Mehe nägu nähes on selge, et siit on kohe-kohe mulle kolakas tulemas.

 

_________________________________________________________

 

 

Asi pole selles, et Eesti naine ei hoia Eesti meest. Ka Eesti mees ei hoia Eesti meest.

 

 

__________________________________________________________

 

 

See ongi Eesti meeste omavaheline suhtlemine- mina olen pintsak ja sina oled tunked, järelikult oled jobu. Mina elan linnas, sina aga maal, järelikult oled jobu. Mul on auto, aga sul jalgratas, järelikult oled jobu. Asi pole selles, et Eesti naine ei hoia Eesti meest. Ka Eesti mees ei hoia Eesti meest.

 

Aga pintsak, tea, et ajad on muutunud, maailm on muutunud. Need väärtused, mis olid tähtsad kümme aastat tagasi, on nüüdseks tühised. Vaata natuke ringi, ehk mõistad, millest ma räägin.

 

Mul on ka üks soovitus. Selle asemel, et elada kogu aeg oma mullis ja öelda, et olen peremees, võta kätte ja taasta kas või üks vana talu. Taasta mõni elupaik, mille meie esivanemad on loonud, millel on lugu ja kus aastaid on olnud elu ja inimesed. Kuid kuna nüüd tahavad enamus olla pintsakud, on paljud sellised kohad kahjuks kadumas. Ma pakun, et just sellise projektiga tekib arusaam, mida tähendab olla mees. Siis võid öelda, et oled peremees. Siis saad aru.

 

Aga kallis tunkede ja jalgrattaga mees maalt – süü lasub ka sinul. Kus on su enesekindlus? Just sina, kes oled oma kätega üles ehitanud maja või kokku pannud traktori! Või sina, kes oled küla sepp. Kas sa tead, kui suur väärtus sellel on? Just sellel, kui sa oskad oma kätega midagi teha? Ole uhke selle üle! Pool maailma meestest ei oska kruvigi seina lasta. Nii et ole uhke oma õpitu ja oskuste üle, ära ole nii tagasihoidlik. Kasvata munad ja hakka elama. Siis tunneb sinu üle uhkust ka Eesti naine.

 


Fotod: Joosep Martinson

 

Minu jaoks on mehe juures kõige hullem asi vingumine ja ohvri mentaliteet, mille parandamiseks ta midagi ette ei võta. Saaks lihtsalt vinguda ja kannatada.

Huvitav, et kui on õlleisu, siis lähed poodi ja ostad õlle – probleem lahendatud. Kui on kuse häda, siis lähed kusele. Probleem lahendatud. Aga kui Eestis on nii paha olla, siis tee selle jaoks midagi, et ei oleks paha! Maailm on praegusel ajal lahti ja sa võid minna peaaegu kõikjale, kuhu vaid soovid. Mine vaata, mis maailmal sulle pakkuda on, siis saad aru, kas asi on riigis. Või on asi sinus.

 

Tegelikult peakski nii olema, et iga Eesti mees peaks veedaks vähemalt aasta välismaal, enne kui  hakkab Eestis oma juuri alla ajama ja ühiskonnas häälekalt sõna võib hakata võtma. Minek oleks kohe peale keskkooli, või ülikooli. Et kohe alustuseks aru saada, mismoodi maailm toimib ja mismoodi mujal elatakse. Siis alles on õigus hakata võrdlema.

 

Muidugi on talv Eestis raske, selles olen ma inimestega täiesti ühel nõul. See on tõeline proovikivi. Aga kui on raske, tee see enda jaoks heaks. Loe raamatuid, joo head veini, käi trennis, istu ahju ees. Või nagu ütles üks äge Eesti meeskunstnik – talvega toime tulekuks tee kõvasti keppi ja mõtiskle elu üle – siis elab üle. Tee midagigi, et sul oleks parem. Palun ära ainult vingu kogu aeg ega muuda ka teiste elu halvaks!

 

Et paljud mehed oma olemist raha, uue maja või auto ostmisega loodavad parandada, on väga lapsik lootus. Kõigepealt katsu ikka asjad oma peas korda saada. Mulle tundub see sama lootusena, nagu telekanalid üritavad kodutuid päästa. Tehakse hambad korda, viiakse korra spaasse, siis pannakse uued dressid selga ja palutakse kaamera ees öelda, et olen muutunud mees. Palju neid päästetuid siiamaani on? Ma usun, et 99 protsenti joob kaubanduskeskuse taga odekolonni edasi – ainult ilusad hambad on suus, see on vahe.

NII ET TEE MIDAGI! KUI SULLE PRAEGUNE OLUKORD EI MEELDI, VÕTA ENNAST KÄTTE, ÄRA SÜÜDISTA TEISI JA TEE MIDAGIGI. JA KUI SA EI TAHA TEHA, SIIS PALUN OLE VAIT JA ÄRA RIKU TEISTE OLEMIST ÄRA!

 

 

J.

Lisa kommentaar

    Kallis Jesper, tundub et sa oled liialt kinni rahas ja naistes. Äkki liigud lihtsalt vales seltskonnas.
    Minu arvates on lääneühiskond liiga kapitalistlik, köike möödetakse vaid rahas. Ja ka inimsuhted tekivad selle pealt, kui palju kellelgi pappi on taskus. Ja need (nagu Sina, Jesper), kes üritavad köigest väest selle vastu vöidelda, ei tee ka midagi just paremaks. Tuleb lihtsalt see vöitlus alla anda, sellelt tähelepanu ära pöörata, alistuda oma vihale vöi trotsile. Ja alles siis saab hakata oma elu üles ehitama ja nautima.
    Sest ega sa ei saa köikidele inimestele praegu selgeks teha, et surres ei vöida see kel rohkem raha. No ei saa seda selgeks teha, niiet las inimkond läheb oma loomulikku rada. Küll evolutsioon teeb enda töö.
    Möni aeg tagasi olin ka ise solvunud, et inimeste kapitalism ja kasuahnus hävitavad meie looduse. Et muudkui rajatakse uusi tehaseid, tooteid, jne et lihtsalt keegi kuskil rohkem raha saaks. Aga parem on lihtsalt selle üle naerda, sest inimkonnal on see etapp vaja läbi käia. Las maailm areneb omasoodu, mul on kasulikum tunda end hästi, kui inimkonna üle pead valutada. Soovitan seda ka Sulle (ja see ei tähenda et inimkond läheb käest ära).

    Мужчины в костюмах выглядят
    успешными.
    Пока не узнаешь, что они
    работают на мужчин
    в футболках и джинсах.
    (c).

    Men in suits look really
    successful… until you find out
    they work for men in t-shirts
    and jeans.
    (c).

    no ei suuda kõik mehed laulda nagu pavarotti mitte kunagi ei suuda sa Jesper joosta nagu bolt …mõned aastad tagasi viidi ameerikas läbi uuring et kui palju inimesi suudab end äää elatada tuli välja et neid on vähem kui 1 protsent ja 90 protsenti meestest õigemini inimestest ei olegi ilma kõrvalise abita võimelised selles ilmas ellu jääma nii et selle asemel et ergutada mehi püüad anna neile labidas ja näita mida nad tegema sellega peavad ja nii olete mõlemad õnnelikud

    Tegelikult on ju nii, et tõeline mees vajab ka tõelist naist enda kõrvale, olemaks tõeline mees? Nagu ka tõelise naise vägi avaldub alles tõelise mehe kõrval. Ma ei pretendeeri alljärgneva väitega tõele, aga mulle tundub, et nii mõnedki naised ajavad omavahel segamini soovi pääseda kodustest töödest ja soolise võrdõiguslikkuse. Oma suures ihaluses olla (sisuliselt) mees, trambime me jalge alla meheliku püüu, võtame üle meheliku vastutuse nii hästi või halvasti kui keegi meist seda suudab, ning leiame, et on äge, kui mehed meie eest (või meiega võrdsetel alustel) osalevad naistele omaste ülesannete täitmises! … Aga … samas me tahame ikkagi, et mees oleks Mees! Sest … nii on evolutsiooniliselt paljude aastatuhandete vältel välja kujunenud. Selleks, et perekond ellu jääks, ongi naised oma tugevustega ja ongi mehed oma tugevustega ning need on kaks täiesti erinevat maailma. Tänane maailm muutub tohutult kiiresti ja selliseks soorollide jagamiseks, nagu kandsid meie esivanemad, pole enam vajadust. Aga see ei tähenda, et me peaksime oma soorollidega vastuollu minema. Aastatuhandete jooksul vormunud geneetilist koodi ei murra üleöö. Ja nii minu isikliku arvamuse (põhineb nii enda kogemusel kui oma kaaskondlaste elu vaatlustel) kohaselt peitub rahulolu nendes suhetes, kus mees on Mees ja naine on Naine. Naisena võin väita, et see, kui Naine (ja ka tegija) ma olen, sõltub väga palju minu mehest. Ja mul on väga tugev tunne, et ka minu mehe tegemised ja hoiakud sõltuvad väga palju sellest, milline on minu tagasiside tema tegemistele. Meeste puhul ilmselt, arvan, mängib üsna suurt rolli ka ema panus. Ja siis on muidugi keskkond üldse. Eks mõõduvõtmine ongi ülimalt mehelik ja ju sellel on ka mingi evolutsiooniline põhjus. Minul isiklikult on tänases päevas suva, kas mees suudab talu oma kätega üles ehitada või on ta mõnel muul alal niivõrd tegija, et ostab selle teenuse sisse. Aga vaadates tundmatusse ülerahvastarud ning piiratud ressurssidega ning poliitiliselt kokkuvajuvasse Euroopasse, on mul hea meel, et minu mees on nii tugev “pintsak-lipslane” kui ka mees kes on tõestanud, et suudab oma kätega elu püsti panna ja püsti ka hoida. Kui nüüd minu jutust võib jääda mulje, et ma pean olema tubli kodukana, siis see kipub muidugi tõsi olema. Aga samas juhtun ma olema ka oma valdkonna tippspetsialist ning olen töötanud ka kõrgastme juhina ning hetkel panen püsti oma teist ettevõtet. Üks ei sega absoluutselt teist! Ja mis puutub näiteks soolisesse diskrimineerimisse, siis mina, oma tänase üsna pika ja kirju karjääri jooksul, pole seda kordagi tundnud. Muidugi leidub alati lolle – nii meeste kui naiste seas – aga targas äris ei ole kohta sool, loevad ainult numbrid, tulemus. Nagu juba öeldud, mehed ja naised on erinevad ning on naisi, kes kannavad mehe rolli välja, nagu on ka mehi, kes tunnevad ennast mugavalt mõnes naiselikus rollis. Aga ainult selle pärast, et sookvoot nii nõuab, ei ole mõtet panna naist vägede ülemjuhatajaks … . (lõpp läks nüüd käest ära, aga sain Oma Arvamuse südamelt ära öeldud!! 🙂 )

    Haha, kes on töeline mees ja naine. Kas töeline naine on see, kes loob ettevötteid nagu sina? 😀 haha. Sa ei pea naisi nii palju maha tegema. Kui möned feministid ei taha triikida ja vaaritada, las nad olla, sa ei pea väitma et nad trambivad mehi. Igaüks elab enda elu. Kui nad tunnevad et on ohvrid ja mehed on terve inimajaloo naiste peal liugu lasknud, las nad ajavad oma auru välja. Sest tühja koha pealt ei teki mitte midagi.
    Ja tegelikult ei pea naine ja mees üksteisest söltuma. Eelköige söltuvad inimesed iseendast, mitte kaaslasest.

    Olen su postitusi lugenud ja tundub et tabad hästi tundlikke teemasid. Kuid siiski tahaks antud teema sisu kohta öelda, et minu arvates on viimasel ajal just palju enam nö “pintsak-lipslasi” hakanud huvi tundma maa-elu vastu. Rajatakse, ostetakse talusid ja renoveeritakse neid. Antud case muidugi on naljakas aga võibolla ka probleem, kuigi pole ise täheldanud (ei ühe ega teise rollis olles).

    See caps lockis lõpp oli nii motiveeriv, et võtsin ka kätte ja…lõin pihku. Hakkas küll parem.

    Igaüks on oma õnne sepp!

    Mitte ainult mees, vaid iga inimene võiks vähemalt aasta-paar kodusest mugavustsoonist eemal elada ning proovida ise hakkama saada. Ja eks see oma kätega asjade (korda) tegemine kipub kaduv kunst olema küll – jube kahju!

    Käisid dressidega restoranis, jätsid 10 senti jotsi, armukadetsesid ning peale seda hakkasid virisema teemal mida see härra äkki arvas ning siis paned oma suhtumise inimestesse kõigi Eesti meeste suhtumiseks? Jube “äge” vend oled.

    Igaüks näeb enda mätta otsast, löplikku töde pole olemas. Ja kui on olemas, siis mitte ükski inimene seda ei tea (kuigi omaarust köik teavad).

    Aitäh Jesper, et oma mõtted kirja panid ja need avaldasid! Loodan, et Delfi kommentaatorid sind pihuks ja põrmuks ei tee :).
    Olen sinuga 100% nõus, et iga mees peaks elama-reisima välismaal natukene pikemalt kui mõni puhkuse reis Türki või Egiptusesse, see lihtsalt paneb peas väärtused paika ja lõppkokkuvõttes polegi Eesti elu nii halb.
    Olles elanud viimased 4 aastat välismaal ja nüüd Eestisse tagasi kolinud olen märganud, et vingumise mentaliteet on uskumatult levinud meie ühiskonnas. Arvan, et vingumine on lihtsalt pinna pealne nähtus, mille taga peitub palju sügavam mure nt puudulik eneseusk, laiskus jt vabandused.
    Paljugi sõltub inimeste avatusest ja mõtteviisist, mida on juba raskem muuta kui puudub soov ja tahe – mis kahjuks Eesti inimestel enamasti puudub.

    Jõudu & jaksu!

    Sama võime öelda, miks Eesti mehed sellised on- vastus-me ise kasvatame nad sellisteks..
    Väga hea kirjutis. Nagu üks raadiojaama reklaam kõlab-vaktsineerige end nakkusliku vingumise eest..
    Soovitaks seda artiklit nn spetsialistidel ka lugeda.. Tegelt peaks tegema midagi Eesti mehe äratamiseks v päästmiseks.. Ja jõuamegi nende nn väärtuste juurde.. Seletage siis lahti sõna Mees.. See on ju nüüd kõik nii suhteline.. Väärtusarusaamad on sõnakõlks.. või pole?

    Tänan! Väga hea tekst, mis võiks panna nii mõnegi mehe mõtlema.
    Kuhu on kadunud mehed, kel käed otsas on? Kes reaalselt ka midagi teha oskavad ja suudavad? Usun, et paljude naiste silmis (ntx ka minu) on neil meestel palju suuremad võimalused, kel käed otsas ja oskavad neid kasutada ka. See pintsak seljas ja uhke auto omamine jääb ilmselt nooremate naiste sihtgrupiks, kuid need, kes juba elu näinud, hindavad siiski muud. 🙂 Väga hea lugemine oli, aitäh! 🙂

    Mehed, kel käed otsas on, pole mitte kuhugi kadunud. Lihtsalt erinevad inimesed liiguvad erinevates seltskondades ja sina liigud sellises, kus ise ei tehta, vaid ostetakse.
    Noored naised jah eelistavad rikkureid, sest kapitalistlikus lääneühiskonnas tahetakse vaid rohkem raha. Rikastutakse üksteise vöidu. See etapp on inimkonnal vist vaja läbi käia, kuni kolmanda maailmasöjani vöi prügihunnikutesse ärauppumiseni 😀

    Mnjah… tore on teada, et on mehi, kes saavad aru – vingumine ei lahenda midagi. Kahjuks on ka neid kes reisivad päris palju ja mitte nagu tava turist vaid seljakotiga ja tagasi tulles ikkagi arvavad, et kogu maailm on paha. Mõni kohe ei õpi või tegelikult ilmselt ei taha õppida.
    Tänud hea teksti eest.