JESPER PARVE: Mees, kuidas sul PÄRISELT läheb?

Jesper Parve20. detsember 2016

Postitatud Meesolen poolt

Selle aasta kõige pimedam aeg on käes. Uskumatu, aga päike loojub juba kell pool neli. Suvel selle peale mõeldes ajab selline mõte alati naerma, sest see tundub nii uskumatu. Autoga Pärnu poole sõites röökis mu poeg autos õnnest joobnuna ,,Päikeeee”. Polnud tegelikult ka ise seda loodusimet paar nädalat näinud.

 

Igal aastal olen peale musta novembrit nii tühi, et detsembrisse eriti energiat ei jätkugi. See aasta sai asju natuke teistmoodi tehtud ja ebameeldiv aeg lugemiseks ja endasse süvenemiseks ära kasutatud. Keha ja pead sai ikka päris korralikult korrastatud. Üks suuremaid muutusi toimus isegi  ehk peale terapeudi juures käimist. Sain seal rääkida ära ausalt, ilma ilustamata ja mõtlemata, kõik oma mured. Ja mis mulle meeldis enim, oli see, et tagasiside oli äärmiselt aus. Need mured, mis enne seda paaritunnist vestlust olid väga suured, kahanesid tagasi vaadates tunduvalt. Mured, mida ei saanud sõpradele ja elukaaslasele rääkida, sest teadsin, et nende vastused poleks olnud erapooletud.

 

 

Fotod: Kalle Veesaar

 

 

Paar päeva pärast seal käimist jäin imelikult haigeks, üle mitmete  aastate oli esimest korda midagi  korrast ära mu kehaga, nii et kolm päeva kogu keha puhastas ennast igast otsast ja august. Peale tervenemist olen tundnud ennast suurepäraselt ja paremini kui kunagi varem.

Uurides kogu „movembri“ ehk meeste tervisekuu, mis siis ikkagi murrab Eesti meest, sain väga erinevaid vastuseid. Suhtlesin arstide, psühholoogide, terapeutide, ravitsejate ja samuti ka tavaliste Eesti meeste ja naistega. Mingil hetkel hakkasid kõik lood kattuma, kuid siiski jäi kõlama see, et meie elu suudavad enim mõjutada meie kõige lähedasemad inimesed – meie parimad sõbrad ja pere. Igapäevane suhtlus nendega ja vajadusel ka nendepoolne abi.

 

Aga millal su väga hea sõber või elukaaslane sinult küsis: Mees, kuidas sul PÄRISELT läheb? Mitte seda, et kuidas sul tööl läheb või kui palju rinnalt tõstad või millal tina jälle paneme või kuhu õhtusöögile lähme? Vaid kuidas sa PÄRISELT ennast igapäevaselt tunned? Ja ka kuulaks sind.

Esiteks, millal te naised viimati küsisite oma mehelt seda küsimust? Ja ka tema vastust kuulasite.  Ilma selleta, et hakkaksite omapoolseid agasid ja arvamust vastu pakkuma.  Millal te viimati kuulasite ära oma mehe, ilma et hakkasite kurtma oma elu üle. 

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Aga kullakesed, te olete ise ta selliseks teinud. Nii et võib-olla te naised peaks natuke ka omapoolset käitumist parandama, ehk siis ka Eesti mees säilib paremini.

 

______________________________________________________________________________________________________

 

Kõik naised soovivad pidevalt omale mehelikku meest, kes oleks kõikjal alfa isane. Tooks koju raha, juhiks peret, oleks hea isa ja naisele tõeline isane. Aga kui ta tõesti käitub nagu isane ja vajab vahel oma sõpradega olemist, et igal muul päeval olla pere juht, siis naistele see ei meeldi. Sel hetkel tahetakse vaikset kutsikat oma kõrvale.  Nii need asjad ei toimi kahjuks, sest mees ei saa aru, kumba te siis lõpuks tahate oma ellu.

 

Ma saan küll aru, et naistel on tore pidevalt testida oma kaaslast, kas ta on ikka tema vääriline. Aga teate, paljud mehed mingil hetkel enam ei jaksa. Tahad omale head meest, ole ka hea naine. Mehele mõjub headus palju rohkem kui pidev draama. Mees elab ikka edasi oma igapäevast elu, kuid kogu selle draama all kaotab ta igasuguse argipäeva sära, sest ta ei viitsi seda võitlust lihtsalt pidada ja lihtsama meelega alistub. Ja nii ka kustub. Ja siis naised ei ole rahul, et neil on kodus ebamehelik mees. Aga kullakesed, te olete ise ta selliseks teinud. Nii et võib-olla te naised peaks natuke ka omapoolset käitumist parandama, ehk siis ka Eesti mees säilib paremini.

 

Teiseks, sõbrad – siin peame meestena ise ka kõik peeglisse vaatama. Millal me viimati küsisime oma hea sõbra käest: kuidas sul PÄRISELT läheb? Ja teda ka ära kuulasime ja vajadusel ausat nõu andsime. Mitte sellist, mida sõber tahaks kuulda, vaid sellist, mis ka tegelikult tõde on. Mitte otseselt seda, et su naine on loll ja sina teed kõike õieti, vaid tõeliselt mõeldes sellele, mis on õige.

Sõbrad ei tohiks lasta kunagi teil laskuda keskpärasusse ja mugavustsooni – me peame motiveerima üksteist olema rohkem seiklusjanulised ja energilised. Kuid kui vahel on vaja sõpra natuke maha rahustada, et pikemas perspektiivis õnnelik olla, siis me peame seda ka tegema.

 

J.

Lisa kommentaar